1.8 Enesekehtestamine Kunst kasutada oma õigusi nii, et ka teised oma õigusi kasutada saavad. Kunst saada oma tahtmisi nii, et ka teised oma tahtmist saavad, ja rohkem ja paremini kui nad ilma sinuta oleksid saanud. Kehtestav käitumine rõhutab: võrdsust inimestevahelistes suhetes; võimaldab meil toimida meie parimatest huvidest lähtuvalt seista enese eest ilma ärevust tundmata väljendada tundeid ausalt ja mugavalt saacutada isiklikke huve ilma teiste omi riivamata Kehtestatavuse 3 komponenti (Lazarus, 1973): võime öelda ,,EI" võime paluda teenet või nõuda oma õigusi võime väljendada positiivseid ja negatiivseid tundeid võime algatada, üleval hoida ja lõpetada seltskondlikku vestlust Enesekehtestamise tüübid ALLAHEITLIK, ALISTUV PLUSSID MIINUSED ei väljenda oma tundeid ignoreerib iseenda vajadusi enesekohane ,,peab" vabandav kõneviis, ebaselge väljendus kehakeel lahus sõnalise osaga vastutusest kõrvalehoidmine madal eneseteadvus, raske elu korrald
. . ) Kvantorimärgiga mitteseotud predikaatmuutujad on vabad muutujad. Üldsuse kvantorit ∃ interpreteeritakse valemi lugemisel: "leidub" ehk "eksisteerib". näide: ∀x P (x, y) korral: x on seotud ja y on vaba muutuja. __ Kvantorid ∀ ja ∃ sobivad seega predikaadi P (x) kehtestatavuse Eksistentsikvantorit saab ka "eitada": ∃x "ei leidu . . ." täpsustamiseks nii lõpliku määramispiirkonna kui ka lõpmatult suure Hüüumärgiga eksistentsikvantor ∃! x väidab seotud muutuja kohta: määramispiirkonna korral. "leidub täpselt üks . . ." Kui predikaadile P (x) on rakendatud kvantorit, siis ta omandab kohe