ERIVÖÖND – oma territoriaalmerega külgnev mereala Seal võib rannikuriik teostada kontrolli, msi on vajalik õigusaktide rikkumise ärahoidmiseks ja õigusaktide rikkumise eest karistamiseks. Erivöönd ei või ulatuda kaugemale, kui 24 meremiili territoriaalmere laiuse mõõtmiseks kasutatavast lähtejoontest. Majandusvööndi osa, kus rannikuriigil mitmes tema huvisid arvestavad küsimuses on õigusliku režiimi kehtestamin õigusaktidega ette nähtud. MAJANDUSVÖÖND Selle tunnustamine sai alguse alles 1970 aastatest ja seega on mereõiguse uuematest arengutest. ÜRO konventsioon garanteerib kaldariikidele õiguse luua majandusvöönd, mis ulatub kuni 200 meremiilini lähtejoonest. Majandusvööndi laius oleneb seega territoriaalmere ja külgvööndi laiusest. Majandusvööndis on kaldariikidel õigus reguleerida kalastamist ja muude
Joogivee varude kaitse Suplusvee kaitse Vee kaitse rakendamine kõikidele vetele, pinnaveele ja põhjaveele Kõigi vete ,,hea staatuse" saavutamine etteantud tähtajaks Vesikondadel (river basins) põhinev veemajandus heitkoguste piirväärtuste ja kvaliteedistandardite "kombineeritud lähenemisviis" 8 õigete hindade valimine/kehtestamin kodanike suurem kaasamine õigusaktide ühtlustamine Kõik need eesmärgid peavad olema integreeritud iga vesikonna jaoks. Pinnavee puhul Eesmärgid ära hoida kõigi pinnaveekogude seisundi halvenemine kaitsevad, parandavad ja taastavad liikmesriigid kõiki pinnaveekogusid, kaitsevad ja parandavad liikmesriigid kõiki tehisveekogusid ja oluliselt muudetud veekogusid eesmärgiga saavutada hea ökoloogiline potentsiaal ja pinnavee hea
annaabi.ee 
