Käitumine klassiruumis, Bill Rogers
Selliseid õpetajaid mäletame alati.
hoidis meie klassijuhataja maali üleval (esitledes seda niiviisi veel kord avalikult), vaatas minu Nad toetasid mu püüdlusi, julgustasid mind ja uskusid minusse ning võimaldasid mul tänase
poole ja ütles, “Sa tead ju, mis sinuga juhtub, Rogers, eks?“ Noh, ma olin ennegi nüpeldada päevani õppimist jätkata ning seda väärtustada. Nad võimendasid ka varakult tekkinud edasi-
saanud. Ma ohkasin, kortsutasin kulmu ja kehitasin õlgu, jättes sobivalt ükskõikse mulje. Ta viivat uskumust, et „ma saan sellega hakkama“.
polnud naljast aru saanud.
8 9
annaabi.ee 
