Kuidas võita kurja?
Oleks
kiviajal iga hõim üksteist aidanud ning ei kordagi abivajajale selga keeranud,
kummardaks me arvatavasti tänagi tuld ning kodumetsas silkavaid kitsi, keda
kiviodadega karjakesi jahtida.
Ükskõik, kui palju headust ülistatakse ning propageeritakse, on edasiarenemiseks
vaja ka pisut kurja ning mis seal salata, veidike õelust pesitseb eranditult igaühes.
Muidugi tuleb tõmmata piir kurjategija surma üle õlgade kehitamise ja massimõrvade
korraldamise vahele. Kui palju tahes annab üdini headesse inimestesse uskumine meile
südamerahu ning lohutust, ei tohi maailma õigete värvide avastamine lükata meid teise
äärmusesse.
Et mitte peatada evolutsiooni, pidevat arengut, on vaja kübekest kurja, et sellega
oleks alati võitlemas hea. Ka meid, inimesi, paneb tiksuma nende kahe vastandi
vaheline võitlus meie endi sees ning üheta poleks olemas ka teist. Eetilise piiri