Niisiis, ektotermi puhul on olemas optimaalne keskkonna temp, millel on alumine ja ülemine letaalne piir, ja mis võib etendada eriti tähtsat osa organismi teatud arengufaasis. Temp, mis jääb optimaalsest ükskõik kas alla- või ülespoole ohustab organismi pikemaajalist eksisteerimist. 05/10/10 Täna räägime endodermidest. Endodermid on enam-vähem võimelised oma kehatempi kontrollima, kuid mitte lõputult. Teatud temperatuuri vahemikus, mida me nim termoneutraalseks tsooniks tarbib endoderm energiat minimaalselt. Kui temp on temale absoluutselt sobiv, ka siis kasutab endoderm energiat alati rohkem (kui ektoderm), et temp'i säilitada. Endodermide soojustootmist kontrollib ajus olev keskus. Endotermide kehatemperatuuri püsivahemik jääb tavaliselt 35-40 o juurde. Selleks et mitte energiat
kõigusoojased siia kuuluvad selgrootud, kalad, kahepaiksed, roomajad. Nende kehatemp on sõltuv väliskeskkonna tempist. Selle suurenemisel tõuseb neil ka kehatemp, langusel aga väheneb. Tempi langusega kaasneb kõigi eluliste funktsioonide intensiivsuse vähenemine. *Homöotermsed e. püsisoojased siia kuuluvad linnud ja imetajad. Neil on evolutsiooni käigus tekkinud mehhanismid, mis võimaldavad säilitada konstantset kehatempi. See võime on suure tähtsusega, kuna kindlustab organismi funktsioonide stabiilsuse ka väliskeskkonna tempi muutuste korral. Inimese kehatemperatuuri mõõdetuna erinevates piirkondades. In. kehatemp. Topograafiat iseloomustab suur erinevus mitmesuguste näoalade, keha ja jäsemete temp. vahel. Kõige kõrgem on nahatemp. kaelal (34), kõige madalam jalgadel (24,4). Need erinevused on seotud erinevusega verevarustuses ja järelikult ka ebavõrdsete tingimustega soojuse