Toidupuudus maailmas
hea. Näljahädast kannatab umbes 40 riiki. 20 nendest on Aafrika riigid Sahhara lähistel, eriti
Etioopia ja Somaalia. Teine suur hulk on Aasia piirkonnas, täpsemalt – India ja Indoneesia.
Pool kõigist maailma alatoidetud lastest elab Lõuna-Aasias. Kolmas piirkond on Ladina-
Ameerika ja Kariibi meri.
Millised on näljähäda tagajärjed organismile ja ökoloogiale? Nälgimise korral
vältavad kõik kehatalitused edasi; aine- ja energiavahetus, mis kahaneb võrdlemisi piiratud
määral, toimub organismi enda ainete arvel. Selle tagajärjel väheneb kehakaal, kuid mitte
ühesuguselt kõigis elundeis. Kõigepealt kaovad süsivesikute ja rasva varud; samuti
kahanevad tunduvalt ka lihased, mis ilmestub tugevas kõhnumises. Ka näärmete kaal
väheneb; ent elutähtsate elundite – südame ja aju -kaal kahaneb väga vähe, sest nad
varustuvad teistest elunditest vere kaudu siirduvate toitainetega