Apnoe hingamisseiskus Hüperventilatsioon inimene hingab suurema sageduse ja mahuga kui tavaliselt Hüpoksia hapnikuvaegus veres, kudedes A.Vahtramäe 2011 5 Hüperkapnia süsihappegaasi liig veres 5. Surnud ruumid Anatoomiline surnud ruum s.o. hingamisteede juhtiva osa maht. Seda nimetatakse nii seepärast, et selles osas gaasivahetust ei toimu. Surnud ruumi suurus oleneb kehasuurusest ja kehaasendist. Istuva inimese jaoks kehtib üldreegel, et surnud ruumi suurus (ml-tes) vastab kahekordsele kehamassile (kg- des). Surnud ruum on seega täiskasvanud inimesel ~150 ml. Funktsionaalse surnud ruumi puhul arvestatakse sisse ka osa alveoolides olevast õhust, kuna küll ventileeritakse, kuid millel puudub verevarustus. Tervel inimesel langevad anatoomiline ja funktsionaalne surnud ruum praktiliselt kokku. Küll aga esineb neis erinevusi haiguste korral.
"ehitusplaani", ei ole kehaosade suurus üksteise suhtes isomeetriline. Vastupidi, keha suuruse muutumisel muutub üksikute kehaosade ja tunnuste proportsioon nii keha suuruse kui ka üksteise suhtes. Kuninganna Victoria aegsel Inglismaal levis õpetus, et mehed on loomult intelligentsemad kui naised, sest tollased teadlased avastasid, et nende aju on keskmiselt suurem kui naiste oma. See õpetus ignoreeris tõika, et ka mehed ise on suuremad kui naised, ja et aju on kehasuurusest allomeerilises sõtuvuses. Kui allomeetrilisest seosest lähtudes arvutati absoluutse massi asemel välja suhtelised aju massid, siis erinevust meeste ja naiste vahel enam ei ilmnenud. Keha suurusel on paljudele teistele tunnustele tihti suurem mõju, kui arvatakse. Tuntud ökomorfoloog Schmidt-Nielsen (1984) on näiteks öelnud, et keskkonna mõju elusolendile ja elusolendi reaktsioon keskkonna mõjutusele ei sõltu mitte niivõrd sellest, kas on tegemist