Platoni õpetus hingest ja voorustest.
Hinged, mis sellise katkendliku ideedekaemuse tõttu vaid vaevaliselt tõusta jõuavad, langevad
lõpuks maa peale ja kehastuvad. Seejuures kehtib seadus, et kehastumine toimub inimese jaoks
seda paremini, mida enam vastav hing ideid nägi. Siia lisab Platon õpetuse metempsühhoosist, st.
õpetuse sellest, et üks ja seesama surematu hing teeb läbi palju erinevaid kehastumisi, kusjuures
iga järgmine kehastumine on tasu või karistus eelnevas kehastumises elatud elu eest.
Selles võrdpildis võib näha osutust kolmele filosoofiliselt olulisele teemale.
1. Hingede “teekonnad” on individuaalselt erinevad – erinevad hinged saavad ideid, maailma
olemus-struktuuri, kaeda erinevas ulatuses. Kuid inimese mõtlemist määratleb Platon ka
selles dialoogis anamnesis`ena, st. selle taasmeenutamisena, mida hing kehastumise-eelselt
kaes. Antud võrdpilt osutab niisiis sellele, et seda, mida taasmeenutada, on erinevatel