Teatriteaduse alused (kordamisküsimused)
oli kodeeritud (zest, miimika, intonatsioon), kus rolli ei elatud iga kord läbi; olid esinäitlejad; lavapilt vastas
üldskeemile (suured lavasõbrad otse laval kommenteerimas), samas polnud läbitöötatud lavakujundust, see oli
üheplaaniline. Esimesed lavastajad olid 19.saj Prantsusmaal.
Valgustusaeg 18.saj nõuti realistlikkust ja loomulikkust. Omane proosadialoog. Lava täideti
massistseenidega. Valiti realistlikud näitlejad, kes pidid meenutama kehastatavat tegelast. Jätkus
ampluaasüsteem. Proovide arv kasvas. Lavategevus kooskõlastati. Tegelased hakkasid liikuma tekstist teksti.
Misanstseen näitlejate paigutus ja liikumine lavaruumis. Nt milliseid gruppe näitlejad moodustavad ja mis
tähenduse see loob?
Lavastaja roll valgustusajal lavale panija, inimene või assistent, kes vaatas saalist, kas inimesed on laval
õigesti ega varja üksteist. Koordineeris näitlejate paigutust ja liikumist.