1661 Miks õnnestus kuningatel võim enda kätte koondada? Kuningad said ära kasutada rahva laialdase rahulolematuse, mille olid põhjustanud sõjad ja sisetülid. Kui inimestel oli võimalus valida, kas vabadus või kord, siis paljud eelistasid korda, mis tagaks turvalise elu ja majanduse arengu. Arvati, selleks, et karmis rahvusvahelises konkurentsis ellu jääda, on riigil vaja ühtsust, mida kehastaski kuningas. Sageli toetasid kuninga võimu suurendamist linnakodanike ja talupoegade esindajad, kes lootsid, et aadlike eesõigusi kärbitakse ning riigimakse jaotatakse seisuste vahel võrdsemalt. Absoluutse kuningavõimu põhjendamine Tugevat kuningavõimu pooldasid mitmed tollal levinud poliitilised õpetused. Väideti, et kuningas on saanud oma võimu otse Jumalalt, mistõttu ta ei olegi kohustatud aru andma oma alamatele, vaid üksnes Jumalale
1. valitsejate võimust, riik ei ole sama, mis üksikisiku võim 2. kogukonna/ühiskonnaterviku võimust Personaalne riik · Eelmoodsa e. personaalse riigi põhivariandid: 1. Kuningriikides (monarchy, regnum) riik=valitseja. Kuninga rahakott=riigikassa. Kuuletumiskohustus kuningale, mitte "riigile". (Louis XIV: "L'état, c'est moi", Suurbritannia: "crime against the Queen"). Kuningas kehastaski riiki kui tervikut. 2. vabariiklikes linnriikides (civitas, respublica) riik=kogukond. Kuuletumiskohustus kodanikkonnale, mitte "riigile". "Meie oleme riik." Üksik kodanik kuuletus kogukonnale. Impersonaalne riik kui abstraktne süsteem · Moodne "riik" on lahus nii valitsejast kui valitsetavatest. Abstraktne valitsemissüsteem. Võim on seaduste ja institutsioonide struktuur, mida administreerivad/valitsevad inimesed.