,,Einführung in ,,Musik für Kinder""""1963:7). Enne mõiste ,,kehapill" (Body percussion) juurdumisest 70-tel aastatel räägiti kõlazestide (Sound-gesture; Klanggeste) kasutamisest. Kõlazestide hulka arvatakse sõrmenips, käteplaks, põlvepats ja jalamats (snap, slap, clap, step) (Orff / Keetman Orff Schulwerk 1950; Zimmermann ,,Die Welt der Kölperpercussion" 1999). Sõnas ,,kõlazest" avaldub muusika ja liikumise ühtsus, sest ,,kõla" on seotud muusikaga igal kehapuudutusel on oma kõlavärv ja ,,zest" liikumisega heli tekib käte ja jalgade vastavast liikumisest. Mõistes ,,kehapill" tõuseb tegevusena esikohale pillimäng. Keha on see pill, millel mängitakse. Eesikeelses vastavas terminoloogias on tänapäeval enamlasutusel mõiste ,,kehapill".Kehapillil mängides võib olla kaks eesmärki: mängimine kehapillil on vahend rütmitaju arendamiseks ja see võib olla ka iseseisev instrument. Rütmitaju arendamise seisukohalt on mäng kehapillil
annaabi.ee 
