- Na-kanali avanemine aktsioonipotentsiaali teke - Ca-kanali avanemine transmitterainete vabanemine, signaali ülekanne sensoorsele neuronile Ruumiosa, millest sensoorne üksus infot kogub, nimetatakse retseptoorseks väljaks. Mittespetsiifilised juhteteed edastavad infot, mis pärineb eri tüüpi retseptoritelt. Nad lõppevad ajutüve retikulaarformatsioonis, taalamuse ja ajukoore mittespetsiifilistes piirkondades. Neis kulgevat infot ei ole võimalik tajuda kui mingi kindla kehapiirkonnaga seotut. Spetsiiflised on asenditundlikkuse juhteteed. Sensoorse info karakteristikud: · stiimuli modaalsus määratakse ära retseptori tüübiga · intensiivsus- Intensiivsem stiimul kutsub esile erutuse suuremas arvus retseptorites, AP sagedus tõuseb · lävi väikseim stiimuli energia hulk, mis on võimeline esile kutsuma resteptori ärrituse · lokalisatsioon- eri piirkondadest tulev info hoitakse NS ruumiliselt lahus Somaatiline tundlikkus
- Primaarsed – saavad meeltest sisendi ja saadavad käsu motoorsesse süsteemi - Sekundaarsed – tõlgendavad sisendeid või organiseerivad liigutusi - Assotsiatsioonialad – moduleerinvad ja seovad infot Esmased motoorsed ja somatosensoorsed projektsioonipiirkonnad - Homunkulus - Igale kehaosale on jaotatud erinevad piirkonnad Motoorsed ja sensoorsed närvid ristuvad tee lõpp-punktis ajju või vastupidi. Ajupoolkera suhtleb kontralateraalse ehk vastaspoole kehapiirkonnaga. Ühendused ajupiirkondade vahel on lüikesed sagarasisesed ühendused ja pikemad sagaratevahelised. Ajupoolkerda vahelised ühendadatavad punktid on enamjaolt peegelpildis Korteks saab kõik sensoorsed sisendid läbi alumiste ajuosade kas otse taalamusest või kaudselt läbi keskaju struktuuride. Korteksi alumiste ajuosade vaheline suhtlus on kahepoolne. Üldised printsiibid aju funktsionaalse hierarhia kohta – et madalamal asuvad eluks olulisemad funktsioonid ja kõrgemal
annaabi.ee 
