siiski alles I saj eKr. Stuupa on kuplitaoline kõrgendus, mis asub ühel või enamal nelinurksel (hiljem ka ümmargusel) terrassil, kuhu viivad trepid. Tihti kuulub kompleksi ka topeltaed, millel on väravad igasse nelja ilmakaarde. Terrassi [medhi] eesmärgiks on pradaksina ("paremale"), mis on Indias üks suuremiad austusavaldusi: usklik möödub austatud isikust või objektist, nii et see jääks alati paremat kätt. Stuupa kehandit nimetatakse kas anda ("muna") või garbha ("idu"). See tähistus viitab kosmilisele sümboolikale: stuupa kehand tähistab maailma, universumi, mis vana mütoloogia kohaselt tekkis hiranjagarbhast ehk "kuldsest idust". Kupli kohal kõrgub väike nelinurkne lisand harmika (seal hoiti reliikviaid), mis sümboliseeris maailma tipus, Sumeru mäel asuvat 33 jumala paleed. Selle keskel asub mastjas teivas (jasti), mis kujutab endast tõenäoliselt maailmatelge
võimu kindlustada ja seadustada kasutatakse erinevaid rahvuslikke sümboleid luuakse illusoorne ühtekuuluvustunne. o Läbi meedia ja koolide. o Tähtpäevad. o Suurmeeste meenutamine monumendid, mis ainuüksi seismisega toodavad rahvuslust. o Ehitise muutumine sümboliks. Miroslav Hroch o Tunnetatakse vana süsteemi/reziimi kriisi, vajadus uut liiki identiteetide järgi. o Minevikust lähtuvalt tunnetatakse sarnasust kui tervikkeha või kehandit tunnetatakse keha haavatust jms. o Rrahvuskeha vajab mingisugust ruumi keel, religioon, traditsiooniliselt välja kujunenud piirid. o Poliitiline diskussioon . 19. saj diskussioon kultuurilise sisuga (üheks punktiks keel). o Rahvuse tekitamise perioodil kasutatakse palju kordusi kultuurimotiivides. Sellise meetodi ümber rahvus tekitatakse. o Jakobsoni koidumetafoor. Kuni 19. sajandi I pooleni pole eestlase rahvusideoloogia levinud, ei kasutata rahvuse nime
annaabi.ee 
