Riik: üldkäsitlus, riigitüüpide areng
(seaduslikkusest)
Tunnustatus võib olla:
rahva poolehoid, toetus
rahva vastuseisu puudumine, leppimine
Kodakondsuse mõiste
Seisund, mis põhimõtteliselt varustab inimesed poliitilises
koosluses võrdsete õiguste ja kohustustega, vabaduste ja
piirangutega, pädevuse ja vastutusega (Held 1995: 66)
Avalikku isikut .... mis on loodud kõigi teiste isikute liitumise
kaudu, kutsuti omal ajal linnaks ja nüüd tuntakse teda
vabariigi või poliitilise kehamina. Passiivses tähenduses
nimetatakse teda riigiks, kui ta etendab aktiivset osa,
suverääniks, ning kui teda võrreldakse teiste omasarnastega,
võimuks [tnp poliitiliseks süsteemiks LK]. Neid, kes on
temaga seotud, nimetatakse kogumina rahvaks ja eraldiseis-
valt kodanikeks kui nad kannavad suveräänset võimu või
alamateks osas, mil nad alluvad riigivõimu seadustele
(Rousseau 1968: 61-62)
Kodakondsuse teke
Suveräänsuse kandumine kuninga isikult kodanike