Platoni õpetus hingest ja voorustest.
erinevate teavakehade üle ja jälgivad, et need oma “seaduspärastelt” liikumistrajektooridelt
kõrvale ei kalduks. Mis puutub aga surelike olendite loomisse, siis ei võta demiourgos seda tööd
enam enda peale, vaid “delegeerib” selle enda poolt loodud jumalatele.
Eelkõige on siin huvitav muidugi inimeste loomine. Inimene on aga eelkõige hing, mis küll
ühineb kehaga, et moodustada surelik elusolend, kuid inimese inimlikkus on Platoni veendumuse
kohaselt kätketud mitte tema kehalisusesse, vaid hingestatusesse. Inimese hing olevat loodud
samast “materjalist”, millest loodi ka kosmose ja jumalate hinged, kuid vahepeal olevat materjali
kvaliteet “allakäinud” ning ka meister ei ole siinjuures enam sedavõrd täiuslik kui kosmose hinge
loomise puhul. Antud kujundiga tahtis Platon ilmselt osutada sellele, et kuigi inimesed on
kosmost valitseva mõistusliku algega samaloomuselised, ei oma inimhing samasugust
täiuslikkuse astet kui on kosmose hingel.
annaabi.ee 
