Jõevähk
hakkavad nad hoolega süüa otsima. Sel perioodil toituvad tublisti ka marjaga emased,
kelle toitumisaktiivsus kahaneb tugevasti marja koorumise eel. Taas hakkavad emasvähid
isukalt sööma pärast vastsete lahkumist laka alt[2].
6.6 Autotoomia ja regeneratsioon
Jõevähk on suuteline kehaosi loovutama ohust pääsemiseks (autotomeerima) ja neid
hiljem taastama. See on oluline kaitsekohastumus, sest jäsemetest ilma jäämine on neil
tavaline. Vähk autotomeerib ja regenereerib kõiki kehalisandeid: antennulaid, antenne,
silmi, suiseid, lõugjalgu, käimisjalgu, sõrgu, abdominaaljalgu, uropoode ja telsoneid.
Regenereerimise kiirus oleneb kestumise sagedusest ja on noortel vähkidel tunduvalt
suurem. Sõra regeneraadid erinevad pikka aega normaalsetest sõrgadest. Kasvades
kiiresti pikkuses, jäävad nad suhteliselt kitsamaks ja õhemaks. Ka esineb sõra
regeneraatide hulgas sageli mittetäisväärtuslikke moodustusi. Näiteks ei pruugi
annaabi.ee 
