Spordi ajalugu aastaarvud
Amsterdami
Olümpiamängudel tulid olümpiavõitjateks maadlejad Osvald Käpp ja Voldemar Väli. Friedrich
Akel sai ROK-i liikmeks. Tartus hakati andma kehakultuurialast kõrgharidust. Tartu Ülikooli
juurde loodi Kehalise Kasvatuse Instituut. Jaan Jaago tuli Münchenis seitsmendat korda
maailmameistriks elukutseliste maadluses
1930 Toimus Eesti Spordi Keskliidu esimene reorganiseerimine
1931 Tartu Ülikooli lõpetasid esimesed kõrgharidusega kehakultuurispetsialistid. Asutati Eesti
Laskurliit
1932 Euroopa Jääpurjetamisliit kinnitas rahvusvaheliseks klassiks Erik Holsti konstrueeritud
monotüüp XV klassi. Loodi Tallinna Spordipressi Klubi
1933 EKRAVE-liidu lõhenemise tagajärjel tekkisid Eesti Maadluse-, Poksi- ja Tõsteliit. ESK
esimeheks valiti Ado Anderkopp. Spordiajakirjanikud valisid esmakordselt aasta parimat
sportlast, kelleks sai kaugushüppaja Nikolai Küttis
1934 Toimusid I Eesti Mängud, kus esines ligi 5000 võimlejat ja 600 sportlast