Spordi ajalugu aastaarvud
1947 Välis-Eestlased pääsesid iseseisva Eesti esindusena MM-võistlustele laskmises. Osa võtta
lubati küll ainult individuaalselt. Võideti 5 kuldmedalit
1948 Tallinna Kehakultuuritehnikumis lõpetas I lend sporditöötajaid. Ilmumist alustas
"Kehakultuurlase aastaraamat"
1949 Tartu Riikliku Ülikooli Spordiklubi korvpallimeeskond tuli NSVL meistriks korvpallis.
Eesti NSV MN j.a. Kehakultuuri-ja Spordikomitee esimeheks kinnitati Aleksei Shishkin.
Kinnitati Õppiva Noorsoo Kehakultuurikollektiivide Nõukogu põhikiri
1950 Asutati Eesti Spordi Liit Rootsis
1951 VSÜ "Jõud" reorganiseeriti ja sai uue nime VSÜ "Kolhoosnik". Algas Balti Spartakiaadide
korraldamine. Rootsis ilmus Reino Sepa kirjutatud "Eesti Spordi Leksikon". Kanadas Torontos
asutasid pagulaskalevlased spordiseltsi "Kalev"
1952 NSVL osales Helsinki OM-il ja eestlased esimest korda sund-liitriigi kooseisus OM-il, kus
olümpiavõitjaks tuli maadleja Johannes Kotkas. Kinnitati Eesti NSV Kehakultuuri- ja