Kergejõustik
aastal Kadrioru staadioni betoontribuun.
1939. aastal korraldati Teised Eesti Mängud. Need õnnestusid suurepäraselt. Tekkis
plaan
hakata mänge korraldama 45 aasta tagant. 1940. aastaks oli ESK 21 liiget10 erialaliitu,
11 maakonnaliitu.
1940. aastal pandi toime kolmas reorganiseerimine, mis sai ESK lõpu alguseks.
Tagandati
senine juhtkond ja määrati ametisse uued tegelased eesotsas A. Pirsoniga. ESK
likvideeriti sama aasta lõpus. Eesti NSV Rahvakomissaride nõukogu määrusega asutati
Kehakultuurija Spordikomitee, mille tegevust asus juhtima A. Kress. Algas 50 aastat
kestnud nõukogude spordi periood. 1940 aasta 21. juunil okupeeris NSV Liit Eesti. 20
iseseisvusaasta jooksul võitsid Eesti sportlased kokku 21 olümpiamedalit (6 kulda, 6
hõbedat ja 9 pronksi). Maailmameistrivõistlustelt toodi 116 ja Euroopa meistrivõistlustelt
52
medalit. Edukaimaks spordialaks oli kreekarooma maadlus.
Olümpiamängudest
annaabi.ee 
