Kordamisküsimuste vastused
Elu ja surma mõiste puudub,
kõik on väestatud. Surmast: nii kaua kuni luustik on säilinud, võib surnu üles tõusta (elav
laip).
17. Animism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest)
Vägi on isikuline. Tekivad isikulised hinged (loodushinged näiteks metsa- ja veehaldjas).
Mina-teadvuse moodustumine ja selgem piiritlemine. Inimese keskseks vormiks, milles ta
end tunneb, on tema keha. Oluline on elavate ja surnute vastasmõju. Usutakse, et inimesel
on kehahing (väestatud kehakujutlused, hingeloom, hingushing [toss, leil-kehast
lahutatud]) ja vabahing ( nimi, ise, vari, teisik, irdhing, siirdhing, loodushing). Kui
inimene sureb, siis kehahing laguneb, vabahing võib ringi rännata maailmas. Sel perioodil
oli positiivne suhtumine surnutesse. Kujutelm elavate ja surnute kokkukuuluvusest. Usuti,
et surmaga ei lahku surnu hing automaatselt elavate juurest (40 päeva elavate seas).
18. Monoteism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest)
On üks hing