Esiaeg ja arheoloogia alused
Ajumaht tänapäeva inimesega
võrreldes isegi pisut suurem. Välimus: kasvult lühem, jässakas, suure lihasmassiga.
Näoplaanis silmatorkav suur nina, mida oli vaja külma õhu soojendamiseks, esiletõusev
kulmukaar ning silmatorkavalt suur lõug. Arvatakse, et lihasjõudu oli neil nüüdisinimestest
rohkem. Nagu teistegi liikide korral, on liigi eksisteerimisaja jooksul ning eri piirkondade
indiviidide vahel märkimisväärseid erinevusi nii väljanägemises kui ka kehakasvus.
Neandertallased elasid ja pidasid jahti suuremates rühmades, ennustasid loomakarjade
liikumist ning pidasid neile jahti ka külmemates kllimatingimustes. Senistel andmetel on
leviku põhjapiir Euroopas 54. laiuskraad. Neandertallastega seostatakse Moustier'
tehnokompleksi (vt 8. loengu slaidid). On teada, et nad matsid oma surnuid (enamasti
koobastesse), mõnel juhul on teada hauapanuseid (tulekivist tööriistad, loomaluud, mida on
annaabi.ee 
