Sulestikus on eredat sinist, punast, rohelist ja valget tooni. Eestis on levinud kohati Lõuna-, Kagu- ja Põhja-Eestis. Mujal maailmas on ta levinud Euraasia mandril. Jäälind kaalub kuni 40 grammi ja tema keha pikkus on kuni 17 cm. Jäälind võib elada kuni 7 aastat. Meile saabub märtsis või aprilli algul ja lahkub veekogude külmumise eel, osa jääb ka talvituma lahtiste vooluvete äärde. Jäälind on vaatamata oma pisikesele kehakasvule äärmiselt arglik ning ohtu märgates põgeneb läbilõikavate kriisete saatel. Jäälind on suurepärane kalapüüdja, sellest tuleneb ka tema inglise keelne nimi kingfisher, mis tõlkes tähendaks kuningkalurit. Jäälind suudab sukelduda kuni poole meetri sügavusele, et nähtud kala tabada. Pesa on jäälindudel samuti omalaadne, mille rajavad mõlemad sugupooled koos. Nimelt õõnestatakse liivakivisse või
Lambanahkne kasukas oli Eesti kliimas ammune ja väga tarvilik kehakate. Seda kanti mihklipäevast jüripäevani välitöödel, sõitudel, kirikus ja pidudel ning mõnikord isegi kaitseks suvesooja eest. Ilmselt jälgiti riietuse rohkusega mingit moodi või rõhutati asjaomase isiku jõukust. Paistu kasukas sarnanes Tarvastu valge puusadega kasukaga, olles lõikelt pikk-kuue moodi. Kasuka õmblemisel lõigati esmalt nahast ristkülikukujuline tükk, mis vastas mõõtmetelt tellija kehakasvule, keskele lõigati peaauk ning üks pool lõigati pikuti lõhki, nii et moodustusid hõlmad. Pikenduseks lisati hõlmadele ja seljatagusele sama laiad tükid ning kasuka külgedele, pikenduste vahele, kolmnurksed siilud. Paistu kasukad käisid vöökohalt kinni ja nende rinnaesine oli avatud. Siinsed kasukad kaunistati punaste ja rohekasmustade, pargitud nahast liignahkade ehk rihmadega. Liignahad ilustasid kasuka hõlmu, kraed, õlgu, varrukaid, külgi vöökohast allääreni ja alläärt
Kus võib kohata... Jäälinnud eelistavad puhtaid ja kohati madala sügavusega vooluveekogusid, mille kaldad pakuksid kõrgemaid kohti, kuhu oma pesa rajada. Klassikalisteks elupaikadeks on Lõuna- ja Kagu-Eesti jõed, mille kallastes on palju liivakivi paljandeid, millesse jäälinnud oma pesad rajavad. [14] Eluiga. Keskmiselt 7 aastat. [14] 15 Eluviis. Jäälind on vaatamata oma pisikesele kehakasvule äärmiselt arglik ning ohu märgates põgeneb läbilõikavate kriisete saatel. Jäälind on suurepärane kalapüüdja, sellest tuleneb ka tema inglise keelne nimi - kingfisher, mis tõlkes tähendaks kuningkalurit. Jäälind suudab sukelduda kuni poole meetri sügavusele, et nähtud kala tabada. [14] Pereelu. Jäälinnud on kogu aeg suhteliselt lärmakad ja annavad enda kohalolekust kriiskamisega märku, kuid pulma mängu ajal, mis algab juba aprillis, lisavad jäälinnud oma
annaabi.ee 
