TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL
Kuidas trauma võib
hakata määratlema indiviidi minapilti, maailmavaadet ja suhtumist?
Kogu populatsiooni moodustavad maailma vigastustega tantsijad. Mõistagi on see liiga
lai sihtgrupp, kelle pealt antud teemat uurida. Valimiks võeti neli Eestis ülikooli tasemel tantsu
õppivat või õpetavat ja tantsupedagoogikat viljelevat inimest, kellel on olnud või parasjagu on
tegemist nende loomulikku tööd takistavate teguritega st. normaalse ja harjumuspärase
kehakasutusega. Valim moodustati lihtsa juhusliku valiku alusel. Seminaritöö kasutab
uurimismeetodina kvalitatiivse teadmise edastamiseks intervjuud. Uurimuse teoreetiline pool
tuleneb kirjalikest allikatest üldistaval ja võrdleval-uurival suunal. Allikate valiku aluseks on
tantsu ja liikumise ning vigastuse integreeritus ellu üldisemas tähenduses. Teema valdkonna
kitsendusena on valitud mõned somaatilised treeningsüsteemid nagu Alexanderi printsiip F.M.