TANTSIJA FÜÜSILISE VIGASTUSE MÕJU ELUKUTSELE SOMAATILISTE TREENINGSÜSTEEMIDE NÄITEL
Alexanderi õpetus alustab pealtnäha väga lihtsatest asjadest, nagu seismine, istumine ja
kõnnaku alustamine, ent mitte kõik inimesed ei liigu loomupäraselt õigesti, ega isegi mitte
tantsijad.
Õigete jõudude suunamine väldib lihaspingeid ja tasakaalustab koormuse kehas.
Jaotades ära lihasgruppide töö on võimalik tõsta käsi-jalgu ilma suuri lihasgruppe praktiliselt
kasutamata. "Harjutades põhjalikku puhkamist, hakkad märkama suuri muudatusi oma
kehahoius ja füsioloogias." (Macdonald, Ness 2001) Raamatu autorid toovad välja, et
füsioloogilised muutused võimaldavad tagasi pöörduda loomulikuma elu poole. Loomuliku all
peetakse silmas sünnipärast! See oleks miski, millest peaks alustama ka vigastatud tantsija.
Eesmärk oleks liikuda suunas , mis taotleb loomulikkust ja pärsib vigastuse võimalikkust, ohtu.
Väga palju on Alexanderi printsiibi aluseks eneseteadlikkuse saavutamine esmane