Kehaline kasvatus kui stressi maandaja
muudatuste vahel. Kohesed muutused leiavad aset vahetult peale treeningu lõppu, pikaajaline
treeningu mõju avaldub hiljem muudatustena immuunsüsteemis, mis treenitud inimestel jäävad
kestma ka puhkeajal.
Treeningu ajal suureneb veres muuhulgas valgete vereliblede hulk, mis on aluseks tõhusamale
immuunsusele. Kui palju täpselt -- see sõltub treeningute intensiivusest ja kestvusest.
Inimese keha isiklik "morfiinisüsteem" aktiveerub mitmesuguse stressi mõjul, mõjutades erinevaid
kehafunktsioone nagu vererõhk, kehatemperatuur ja ka valulävi. Igaühe isiklikud "õnnehormoonid"
endorfiinid annavad immuunsüsteemile vajaliku lisalaengu.
Treeningu käigus tööle hakkavatest lihastest saadetakse signaal edasi ajusse, mille tulemusel
vabaneb ajus suur hulk opioide, millel on valuvaigistav toime. Sellega kaasneb ka vererõhu
alanemine ja teatud eufooria. Viimane nähtus on küllap põhjuseks, miks näiteks mõnusalt joostes
vägisi naeratus näole kisub