Hooke seadus elastsusjõud on võrdeline keha jäiksuse ning piukkuse muutumisega tekkib tõmbe ja surve jõuga. Valemid Newtoni II seadus F=ma F Jõud (1N) m Mass (1kg) a Kiirendus (1m/s ) Newtoni III seadus F = F Raskusjõud F=mg F Jõud (1N) m Mass (1kg) g gravitatsiooni jõud (9.8) Gravitatsiooni -jõud F gravitatsiooni jõud (1N) m ja m kehdae massid (1kg= r kegade vahekaugus (1m) G gravitatsiooni constant ( ) Hooke seadus (elastsusjõud) F = k l F elastsusjõud (1N) k jäiksus ( ) l pikkuse muutus (m) l = l- l l -alg pikkus l - lõpp pikkus Hõõrdumine Fh=·N F h hõõrdejõud hõõrdetegur N- rõhumisjõud
Elementaarosakeste eesmärgiks on elementaarosakeste süstematiseerimine ja eri vastastikmõjusid ühendav teooria. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elementaarosakeste_füüsika) Vastastikmõjud Vastastikmõjud looduses: * Gravitatsiooniline vastastikmõju. Oma olemuselt universaalne, gravitatsioonile alluvad kõik kehad. Väljendub kehade tõmbumises * Elektromagnetiline vastastikmõju. Gravitatsioonilisest vastastikmõjust tugevam. Toimib elektriliselt laetud kegade vahel. * Tugev vastastikmõju. Tuumasisene mõju. Eletromagnetilisest oluliselt tugevam *Nõrk vastastikmõju. Põhjustab aatomituumade lagunemist väga väikestel kaugustel. Nõrgem kui elektromagnetiline ja tugev vastastikmõju. (http://docs.google.com/viewer? a=v&q=cache:NJeG01OkbEJ:www.hwg.edu.ee/include/upload/Elementaarosakesed_12_klass .pdf+elementaarosakeste+vastastikm %C3%B5jud&hl=et&gl=ee&pid=bl&srcid=ADGEESisxMYZVQPmdkGCrONJXo9tqbeszdI
pilvede vahele ära ja kiirgust ei ole enam nii palju. c)Infrapunane kiirgus Päikesekiirgusest soojenenud maapind kiirgab välja oma temperatuurile vastava spektraalse koostisega infrapunakiirgust. Infrapunakiirgus loob mugava kliima. Mugavustunne kasvab kui ümbritseva keskkonna temperatuur ja keha temperatuur on tasakaalus. Infrapunane kiirgus ehk soojuskiirgus on vihmametsades väike siis kui sajab kuna on pilvine ning seetõttu langeb vähe soojuskiirgust kegade pinnale, aga kui ei ole väga pilvine siis on vihmametsades päikesekäes olles saada liiga palju kiirgust mis ei ole organismidele üldsegi hea. Mida soojem on keha seda kiiremini hakkavad aineosakesed liikuma, kui on selgem taevas vihmametsas, siis päikeselt tulev infrapunakiirgus soojendab taimede lehti ja see soodustab fotosünteesi protsessi. Loomadel on kohastumusteks näiteks tihe karvkate, rasu eritus, paks tugev nahk.
annaabi.ee 
