Kuigi biomassi otsene põletamine soojuse tootmiseks ja sellel põhineva aurutsükli käitamine on tänapäeval tööstuslikult arenenud, on meil sellele vaatamata kohustus pidevalt tõhustada süsteeme ja tehnoloogiat ning vähendada sellega kaasnevaid heitmeid. Soojuse tootmiseks kasutatakse kahte erinevat süsteemi: lokaalküttesüsteeme, kus põletatakse tavaliselt halupuid, pelleteid (puidugraanuleid), hakkpuitu jm, ning kaugküttesüsteeme, kus restkoldega või keevkihtkateldega katlamajades põletatakse hakkpuitu, puidujäätmeid, saepuru, turvast, põhku jm. SOOJUSE JA ELEKTRI KOOSTOOTMISEKS- Soojuse ja elektri koostootmisel kasutatakse samaaegselt elektri genereerimisega heitsoojust kaug- või lokaalküttes või tööstuse soojusvarustuses. SEKi võib rakendada nii ühepereelamute kui ka elamugruppide energiavarustuses, kus soojus läheb kütteks ja majapidamisvee soojendamiseks ning elektri ülejäägi saab müüa jaotusvõrku
Kuigi biomassi otsene põletamine soojuse tootmiseks ja sellel põhineva aurutsükli käitamine on tänapäeval tööstuslikult arenenud, on sellele vaatamata kohustus pidevalt tõhustada süsteeme ja tehnoloogiat ning vähendada sellega kaasnevaid heitmeid. Soojuse tootmiseks kasutatakse kahte erinevat süsteemi: lokaalküttesüsteeme, kus põletatakse tavaliselt halupuid, pelleteid ehk puidugraanuleid, hakkpuitu, ning kaugküttesüsteeme, kus restkoldega või keevkihtkateldega katlamajades põletatakse hakkpuitu, puidujäätmeid, saepuru, turvast, põhku. · soojuse ja elektri koostootmine Soojuse ja elektri koostootmisel kasutatakse samaaegselt elektri genereerimisega heitsoojust kaug- või lokaalküttes või tööstuse soojusvarustuses. Soojuse ja elektri koostootmist võib rakendada nii ühepereelamute kui ka elamugruppide energiavarustuses, kus soojus läheb kütteks ja majapidamisvee soojendamiseks ning elektri ülejäägi saab
ja nende katvuse suurenemist ning raskemetallide sisalduse vähenemist sammaldest (Karofeld et al 2007: 47). Seda võib seostada põlevkivielektrijaamade tuhaheitmete vähenemisega ja üldse nõukoguliku majanduse ümberkorraldamisega (Kaasik, Ploompuu 2005). Lähiminevikus ja tulevikus peaks andma positiivset mõju nii puude juurdekasvu vähenemisele, kui ka üldisele õhusaaste tekke vähenemisele Balti ja Eesti Elektrijaama renoveerimine. Varem olnud põlevkivi tolmpõletuskatlad asendati keevkihtkateldega (Maasikmets 2004: 101) ning katelde varustamine uute kaasaegsete elektrifiltritega (Liblik, Maalma 2005: 176) vähendamaks tahkete osakeste (peeneteraline põlevkivilendtuhk) heitkoguse 92-95% võrra (Maasikmets 2004: 101). Keevkihtkatelde omapäraks on, et koldest lahkuva põlemisgaasid ja tuhaosakesed suunduvad separaatorisse, kus mõõtmetelt ja massilt suuremad tuhaosakesed välja separeeritakse ja suunatakse tagasi koldesse. Nii võimaldatakse teatud osa lendtuha
annaabi.ee 
