õhuvoolus, mis moodustab nii nähtud keevkihi. Põlemistemperatuur on madalam kui tolmpõletuskatlas ning põlevkivi põletamisel toimub märkimisväärne väävli sidumine ja seetõttu pole täiendav heitgaaside puhastus vajalik. 3 Keevkihttehnoloogia eelised: Madal kütuse põlemistemperatuur: 850˚C–900˚C. Erinevalt kõrget temperatuuri kasutatavatest tolmpõletuskateldest keevkihtkatelde küttepinnad ei korrodeeru. Väheabrasiivsed tuhaosakesed hoiavad ära küttepindade erosiooni. Küttepindadele tekivad lihtsalt eemaldatavad puistsadestised, mille tõttu saab kasutada lihtsamaid puhastamismeetodeid. Madal põlemistemperatuur koldes ja tsirkuleeriv tuhamass seovad efektiivselt väävlit. Ilma eraldiseisvate võimsate lisaseadmeteta on tagatud kahjulike keskkonnaheitmete vastavus Euroopa Liidu nõuetele.
2005). Lähiminevikus ja tulevikus peaks andma positiivset mõju nii puude juurdekasvu vähenemisele, kui ka üldisele õhusaaste tekke vähenemisele Balti ja Eesti Elektrijaama renoveerimine. Varem olnud põlevkivi tolmpõletuskatlad asendati keevkihtkateldega (Maasikmets 2004: 101) ning katelde varustamine uute kaasaegsete elektrifiltritega (Liblik, Maalma 2005: 176) vähendamaks tahkete osakeste (peeneteraline põlevkivilendtuhk) heitkoguse 92-95% võrra (Maasikmets 2004: 101). Keevkihtkatelde omapäraks on, et koldest lahkuva põlemisgaasid ja tuhaosakesed suunduvad separaatorisse, kus mõõtmetelt ja massilt suuremad tuhaosakesed välja separeeritakse ja suunatakse tagasi koldesse. Nii võimaldatakse teatud osa lendtuha kinnipüüdmine ja selle lõplik väljumine koldest põhjatuhana ehk siis tuhana, mis hiljem ladestatakse. Tolmpõletuskateldes aga väljuvad koos põlemisgaasiga need tahkosakesed, mille hõljumiskiirus on väiksem kui gaasi kiirus. Need osad, aga mis on suuremad
annaabi.ee 
