reageerimine hapnikuga e. põlemine (saaduseks CO 2 ja H2O) 10. Alkeeniahelate omavaheline sidumine väävli abil – vulkaniseerimine ja kummi 11. Alkeenide nomenklatuur – cis/trans isomeeria, ühendite nimetused struktuuri järgi, struktuurvalemi joonistamine nimetuse järgi. 12. Alküünide mõiste küllastumata süsivesinikud, mille molekulides esineb kovalentne kolmikside 13. Tuntumad alküünid: etüün - keevitusgaas propüün – keevitusgaas, majapidamisgaas 14. Alküünide nomenklatuur. Alküünide süstemaatilised nimetused struktuuri järgi ning struktuurvalemi joonistamine nimetuse järgi. 15. Alküünide keemilised omadused. Hüdrogeenimisreaktsioon (Alküün -> alkeen -> alkaan) Reaktsioonid halogeenide ja vesinikhalogeniididega Reaktsioon veega – aldehüüdi ja ketooni teke etüüni ja propüüni näitel (saaduseks vastavalt etanaal (aldehüüd) ja propanoon ehk atsetoon (ketoon)
Keevitaja peab oskama oma tööd iseseisvalt planeerida ja olema valmis meeskonnatööks. Töö eeldab arenenud vastutustunnet, hoolikust ja täpsust, kuna töötatakse väärtuslike materjalidega. Vajalik on ruumiline kujutlusvõime, hea koordinatsioon, normaalne füüsiline vorm ja nägemine. Töökeskkond. Keevitaja töötab nii sise- kui välitingimustes, ta peab olema valmis töötama ebamugavas asendis, taluma temperatuurikõikumisi, kõrgusi ja müra. Keevitusgaas ja keevitamisel eralduv suits võivad esile kutsuda allergilisi reaktsioone. Põhioskused ja -teadmised: oma töökoha korraldamine, materjalide tundmine, metallide metallurgilised ja keemilised protsessid keevitamisel, tehniliste jooniste lugemine ja eskiiside valmistamine, analüüsimine ja kirjeldamine, teadmised mõõtetehnikast ja tolerantsidest, põhiteadmised elektrist ja elektrotehnikast, keevitusreziimide valimine, keevitusservade
vedelikes, sünteetilise kautsuki tootmiseks, lõhkeaineted, mürkkemikaalides ning lahustites. Kõige levinum on eteenist kile ja plastiku tootmine. Etüün 1. Molekuli- ja struktuurivalem 2. Rahvapärane nimetus. 3. Füüsikalised omadused 4. Keemilised omadused (liitumine vesinikuga, halogeenidega, põlemine). 5. Etüüni laboratoorne saamine (töösse ei tule!) 6. Kasutusalad 1. C2H2, CH=CH 2. Keevitusgaas, atsetüleen. 3. Etüün on värvitu gaas, vees praktiliselt ei lahustu. Puhtal etüünil on nõrk eetri lõhn, sissehingamine tekitab narkoosi. Tehniliselt saadud etüüni lõhn on aga ebameeldiv ning mürgine. 4. Põleb tahmava leegiga tänu suurele süsinikusisaldusele. 2C2H2 + 3O2 -> 2H2O + 2CO2 + 2C 5. Saadakse kaltsiumkarbiidi ja vee vahelisel reaktsioonil, segu õhuga on plahvatusohtlik. 6
annaabi.ee 
