Eesti sotsiolektide seisund
assimileerumist (Grigorjev jt 1997).
Erinevate sotsiolingvistiliste eesti keele uurimuste vahekokkuvõtteks võib pidada ajakirja
International Journal of Sociology of Language eesti erinumbrit (Hennoste toim 1999),
mis sisaldab kokkuvõtva sissejuhatuse eesti keele sotsiolingvistilisest arengust ja
uurimisest (Hennoste jt 1999) ning artiklid Raimo Raagilt, Ilse Lehistelt, Anna Verschikult,
Karl Pajusalult jt, Jüri Viikbergilt, Triin Vihalemmalt ja Leelo Keevallikult.
19
Leelo Keevallik: -nud/-nd
Leele Keevallik uuris oma magistritöös eesti kõnekeele statistiliselt kõige tavalisemat
variaablit, nimelt -nud-kesksõna kahe põhilise lõpuvariandi -nud ja -nd kasutust. See
variaabel pärineb ajalooliselt eri murdealadelt, kuid on tänapäeval erineva allkeelelise ja
sotsiaalse staatusega. -nud on normikeelne variant ja kõrgema prestiiziga, -nd on
argikeelne
annaabi.ee 
