Läänemere rahvaste keskaeg
institutsioone, linnad aga luterlikke jutlustajaid, kes hakkasid Tallinnas ja Tartus järjepidevalt
tegutsema alates 1523. aastast. Kihutustöö kulmineerus pildirüüstetega 1524. aasta sügisel
Tallinnas ja eriti ägedalt 1525. aasta algul Tartus, kus rüüstati lisaks kogudusekirikutele ja
kloostritele ka toomhärrade elamuid. Pildirüüstet ei saa pidada tõsisemaks usutunnete
väljenduseks, vaid pigem kihutustööst ajendatud väljaelamiseks, milles osales lihtrahvas ja
keevaliselt meelestatud noorem kaupmeeskond (Mustpead olid nii Riias, Tartus kui ka
Tallinnas agarad reformatsiooni pooldajad, osaledes vähemalt Riias ja Tartus ka otseselt
pildirüüstes). Ideoloogiline pind reformatsiooniks oli Liivimaal äärmiselt nõrk ning peamised
põhjused kirikuelu muutmiseks majanduslikku laadi. Pildirüüstete järel hakati linnades
kirikuelu järk-järgult ümber korraldama -- raad võttis arvele kiriku varad, sundis kloostreid ja