Keskaeg, rüütlikirjandus
ei võetud teda kui „patu allikat“ vaid erilise hingeseisundi e peene armastuse
põhjustaja, keda hakati ülistama värssides ja proosas.
6. Rüütliluule, žanrid, trubaduurid – Lüürika loojateks olid vaimulikud,
aadlikud, käsitöölised ning naised, nad kõik olid rändpoeedid e trubaduurid, kes
esinesid rüütlite õukondades. Rüütlilüürika on keeruline, nõudlik kunst, milles
taotleti suurt meisterlikkust : lihviti stiili ja kasutati keerulaid riimistiile. Žanrid –
kantsoon, sirventees, tensoon, pastoreel, alba, romanss, ballaad ja serenaad.
7. Rüütliromaan – teemad, ainestik; Tristani ja Isolde lugu – ainestikuks
olid armastus ja sõda. Peategelane pidi valima, kas teenib oma isandat v
südamedaami.
Tristan ja Isolde – Norra kaupmehed röövisid orvuks jäänud kuningapoja Tristani,
ta põgenes ning sattus oma onu õukonda ja ta sai rüütliks.Ta sai ükskord mürgise