Dendroloogia
kärsaklaste (Curculionidae) sugukonnast. Mõnemillimeetriseid punakaid pahkasid
lepalehtede pealispinnal põhjustavad lepa-pahklesta (Phytoptus laevis) noored lestad, noortel
kasvuhoos võrsetel ja tipmistel lehtedel elutsevad kogumikena lepa-lehekirbu (Psylla alni)
vastsed, põhjustades võrsete ja lehtede kattumist hallika kirmega. Lepalehti rullivad kokku
mardikate hulka kuuluv punane keerukärsakas (Apoderus coryli), mähkurite hulka kuuluvate
liblikate röövikud, samuti keerukoide (Gracillaria sp.) vastsed.
Seenhaigustest esineb hallil lepal sagedamini tüvedes südamemädanikku põhjustav
ebatuletael (Phellinus igniarius), milline saadakse vegetatiivselt uuenedes emapuult
pärandina kaasa. Mädanik areneb puudel kiiresti 30....40 aasta vanuselt, hukutades nad
50....60 eluaastaks. Lamapuidul kasvavad lehviknahkise (Stereum subtomentosum)
viljakehad, surnud tüvedel sirguvad lepapässiku (Inonous radiatus) poolringjad viljakehad.
annaabi.ee 
