Referaat Betti Alverist
Elav lüüriline kirjeldus annan
edasi seisundit või olukorda (,,Karantiin"), vahendab mõtisklusi (,,Pahed", ,,Titaanid"),
loob tüübiportreid (,,Halvad naised"). Meeltega tajuvate välismaailma seigad ei puudu
Betti Alveri luules, kuid nende tähistamine on alati ainult vahend poeetilise üldistuse
või sümbolini jõudmiseks.
,,Tolmu ja tule" luulekeel sujub vabalt ja nõtkelt, selgelt ja loomulikult.
Sundimatult suudab see väljendada keerukaidki mõtteid. Värss on täiesti vaba
täitesõnadest, täpne riim kõlab endastmõistetavalt puhtalt, vähimagi pingutuseta.
,,Tolm ja tuli" on Betti Alveri lüürikuteekonna särav lähteteos, milles sügavalt
isikuomast rikastab loov suhtlemine maailmaluulega.
,,Tolmu ja tule" valmimise aegu ütles Alver, et ta otsib ,,uut vormi ja
lähenemisvõimalust ainele". Kümnendi lõppaastail teiseneski ta luule jätkuvalt.