Valgusallikad
Kõige tavalisem-elektrihõõglamp- koosneb
klaaskolvist ja selles paiknevast elektrivooluga kuumutatavast hõõgkehast (hõõgniidist,
hõõgribast, hõõgvardast vms). Hõõgniit valmistatakse volframist(sulamistemperatuur
3400°C), kuna selle sulamistemperatuur on kõrgeim. Umbes meetri pikkune ja u 50 m
jämedune volframtraat on vormistatud ühe või kahekordse spiraalina mahutamaks seda
väikesesse ruumi. Hõõgniit on kompaktsuse eesmärgil enamasti kujundatud keermikuna.
Hõõgniit paikneb klaaskolvis, mis on väliskeskkonnast õhukindlalt eraldatud. Tänapäeval on
klaaskolb täidetud väärisgaasiga (argoon või krüptoon), mis suurendab hõõgniidi eluiga.
Varem oli lihtsalt klaaskolvis olev õhk hõrendatud. Hõõglampide kiirgavusmaksimum on
spektri infrapunases osas, seepärast saab neid kasutada mitte üksnes valgus-, vaid ka
soojuskiirgureina. Valguseks muundatakse vaid 5-10% võimsusest. Hõõglambi
annaabi.ee 
