TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 10.3 Poldi tõmbekandevõime 0.9 fub A s Ft ,Rd = M2 As - poldi keermestatud osa (neto)ristlõikepindala, fub - poldi normatiivne tõmbetugevus M2 = 1.25 - poldi materjali osavarutegur Juhul kui kasutatakse lõikamise teel keermestatud mittestandardse keermega polte, keermelatte v.m.s, tuleb arvutusliku tõmbekandevõime väärtust vähendada teguriga 0.85. Kontrollida tuleb ka poldipea või mutri läbistantsimist: 0.6 d m t fu Fp.Rd = M2 dm - mutri keskmine läbimõõt t - terasplaadi paksus Poldi pingutusmomendile (väändemomendile) vastav pikijõud poldis normaalkeerme puhul: T N= 0,2 d
7.2.4.2 Tõmbejõuga koormatud D-klassi liited 0,9 f ub As Poldi arvutuslik tõmbekandevõime leitakse valemiga Ft , Rd = , (7.9) M2 kus As - poldi keermestatud osa (neto)ristlõikepindala, muud tähised on samad, mis eespool. Juhul kui kasutatakse lõikamise teel keermestatud mittestandardse keermega polte, keermelatte v.m.s, tuleb arvutusliku tõmbekandevõime väärtust vähendada teguriga 0,85. Kui liide on koormatud samaaegselt lõike ja tõmbejõuga, peab olema täidetud tingimus Fv, Ed Ft , Ed + 1,0 . (7.10) Fv, Rd 1,4 Ft , Rd Näide 7.1 A-grupi poltliite arvutus Leida joonisel toodud katusesõrestiku alumise vöö tõmbejätku poltliite kandevõime.