Freespingi korpuse ülemisse ossa kinnitub ülatala koos selle esiotsas asetseva tugipukiga. Ülatala all ulatub korpusest välja töövõlli ots, mille koonilisse avasse saab kinnitada freestorni, padruni või koonussabaga freesi. Freestorn või padrun kinnitatakse töövõlli külge selle õõnsust läbiva pingutusvardaga Peale nimetatud freespinkide on kasutusel veel rida eriotstarbelisi pinke: 1. Pikifreespingid . 2. Karuselfreespingid. 3. Trummelfreespingid. 4. Kopeerfreespingid. 5. Keermefreespingid. 6. Soontefreespingid. 7. Otsfreespingid. Tasapindade freesimine. Tasapinnaks nimetatakse pinda, millel on järgmine omadus: kui pinna mistahes kaks punkti ühendada sirgega, siis asuvad sirge kõik punktid sellel pinnal. Siit tuleneb ka lihtsaim viis detaili tasapindade kontrollimiseks.Kui detaili pinnale asetada lekaaljoonlaua tööserv, siis nende vahele jääva pilu suurus iseloomustab pinna töötlemise kvaliteeti. Mida täpsemalt on tasapind töödeldud, seda väiksem on pilu.
Mõlemad liikumised annab tööriistale puurpink. Sele 2.38. Freesimise põhioperatsioonid ja freeside tüübid Nagu teisedki lõikepingid, liigitatakse ka freespingid üld- ja eriotstarbelisteks. Üldotstarbe- lised pingid on vastavalt töövõlli (spindli) asendile horisontaal-, vertikaal- ja universaalfreespingid. Eriotstarbelised pingid on ette nähtud mingi kindla funktsiooni jaoks keermefreespingid, kopeer- freespingid jm. Horisontaalfreespinkidel (sele 2.39) on horisontaalselt paiknev töövõll, kuhu kinnitatakse Sele 2.40. Puurpingil kasutatavad lõikurid ja freestorn ja kus toimub pealiikumine (freesi pöörlev teostatavad põhioperatsioonid liikumine). Toorik kinnitatakse töölauale, mis võib
annaabi.ee 
