Eesti iseseisvumine oli juhus või paratamatus
Eesti iseseisvumisele aitasid kaasa
ka suured ja pöördelised ajad maailmas, sest see periood jäi kahe maailmasõja vahele, mis tõi
kaasa riigite omavahelise suhete halvenemise. Suhete halvenemine andis võimaluse väike
riigidel end tõestada ja võimaluse püüelda vabatuse poole.
1917. aastal toimus Venemaal revolutsioon, mille tulemusel tsaar Nikolai II loobus võimust.
Venemaal läks võim ajutise valituse kätte ja eestlased oskasid selle keerlusi olukorra kiiresti
ära kasutada. Eesti sai Ajutise Valitsuse esindajaks Tallinna linnapea Jaan Poska. Eesti taotles
Ajutiselt Valitsuselt autonoomiat aga Ajutine Valitsus ei soovinud Eestile autonoomiat anda ja
sellepärast toimus 26.märtsil 1917 Peterburis meeleavaldus, mille pärast oli Ajutine Valitsus
sunnitud andma Eestile autonoomia, mis väljenuds rahva poolt valitud Maapäevaks. Eesti alad
liideti sellega üheks rahvuskubermanguks, mida juhtis kubermangukomissar, kelleks sai
annaabi.ee 
