Kuristik rukkis
kõik ei olegi nii halb ja ta on nõus ka koju jääma, kui lõpus hakkas vihma sadama kui
oavarrest ja kõik lapsevanema ja muud inimesed ära jooksid sealt pinkide pealt oli Holdenil
ükstaskõik, sest ta oli nii õnnelik ,,Olin järsku nii pagana õnnelik, et pidin peaaegu uluma
hakkama, kui tõtt tahate teada. Ma ei tea mispärast, küllap sellepärast, et ta oli nii pagana
kena kui ta oma sinises palitus keerles ja keerlas. Issand kui kahju, et teid sela ei olnud."
Lõppeb raamat sellega, kuidas ta räägib, et ta igatseb kõigi järgi ja soovitab, et ärge teie
midagi jutustage, muidu hakkate ka nende inimeste järgi igatsema kellest jutt.
Kui see jutt nüüd lühidalt kokku võtta siis põhimõtteliselt räägib see sellest kuidas üks
noorukennast leiab ja kasvab oma nooruse rumalusest javälja ja saab aru, et maailm polegi