Kiritigu hingab kopsuga Teod hingavad kas lõpustega või kopsudega. Kiritigu hingab kopsu abil, mis paikneb koja eesserva lähedal. Läbi hingeava pääseb õhk kopsu, mille rohkete veresoonte kaudu satub õhuhapnik verre. Värvitu või veidi sinaka tooniga vere paneb liikuma selgmises osas paiknev süda. Teo koda Koda kaitseb tigude elundeid. Tavaliselt on koda spiraalselt keerdunud oma pikitelje ümber. Koda koosneb tipust, keeritsast ja nabast. Koja ehitus väljastpoolt sissepoole on järgmine: sarvkiht, prismakiht ja pärlmutterkiht. Ohu korral poeb tigu oma kojasse, mõnedel rühmadel on jala küljes ka kojakaas. Vähestel rühmadel on koda redutseerunud või päris ära kadunud, näiteks nälkjatel koda puudub. Teo liigid Mudatigu Kiritig Võsa-võõttigu Suur-seatigu u Viinamäetig u Nad söövad...
mudalompides, mägedes, jõgedes, meredes jne. Ehitus: Teod on asümmeetrilise kehaehitustüübiga. Tigude iseloomulikuks tunnuseks on seljapoolel asuv koda, mille sees on nende sisused. Kõhupoolelt sirutuvad kojast välja pea ja jalg. Peas asuvad mitmed meeleelundid, näiteks silmad ja kombitsad. Suus on neil hõõrel, mis aitab substraadilt toitu hankida. Koda: Koda kaitseb tigude elundeid. Tavaliselt on koda spiraalselt keerdunud oma pikitelje ümber. Koda koosneb tipust, keeritsast ja nabast. Koja ehitus väljastpoolt sissepoole on järgmine: sarvkiht, prismakiht (tavaliselt lubjast) ja pärlmutterkiht. Ohu korral poeb tigu oma kojasse, mõnedel rühmadel on jala küljes ka kojakaas. Vähestel rühmadel on koda redutseerunud või päris ära kadunud, näiteks nälkjatel koda puudub. Sigimine ja areng: Teod on lahksoolised. Mereelulistel tigudel esineb mitmed vastsetüüpe tavalisimad on pärgvastne (trohhofoor) ja purjukvastne (veeliger). Maismaal ja
annaabi.ee 
