keha. 68. Süstoli ajal on rõhk vasakus vatsakeses 120 mm/Hg ja paremas vatsakeses tõuseb 25 mm/Hg. 69. Südame töötsükliga on seotud neli südametooni: esimene ehk süstoolne, teine ehk diastoolne, kolmas ehk vatsakeste verega täitumisel tekkiv ja neljas ehk kodade süstoli ajal tekkiv. 70. Südame kahinad on auskulteeritavad, tekitatud kas südame sees või suurematest veresoontes tekkivatest keerisvooludest, kui kahin on kuulda esimese ja teise tooni vahel, peaks tegemist olema süstoolse kahinaga ja on tingitud südame õõnte suurenemisest; südameklappide muutumine (deformeerumine) tegemist võib olla ka nn funktsionaalsete kahinatega, mille puhul ei olegi orgaanilist põhjust (nt verevoolu kiirenemine). 71. Südame minutimaht on suurus, mis näitab ära, kui palju suudab süda minuti jooksul verd pumbata liitrites või milliliitrites ja selle saab arvutada järgmiselt:
käekäigust, mis olevat kujunenud „loomulikul teel“, kusjuures „maailmade kord ja ehitus arenevad pikkamisi ja teatud ajalises järgnevuses olemasoleva loodusaine tagavarast...“, sest „mateeria püüdleb algusest peale formeerumise poole“. Kanti kosmoloogiline hüpotees tugines Newtoni mehhanikale ja kosmoloogiale ja neist tulenevale looduse kui „ühe ühtse süsteemi“ kontseptsioonile. Selles hüpoteesis on kõrvale heidetud Descartes`i oletused korpuskulite keerisvooludest ja nende kurikuulsad „rõhumised“ on asendatud ülemaailmse gravitatsiooni ja teiste Newtoni mehhanikaseaduste toimega. Kanti kosmogooginia põhisisu on järgmine. Tõmbumisjõu tulemusena moodustasid hajunud mateeria osakesed (külm ja hõrenenud tolmukogum) pikkamisi tohutu pilve, mille sisemuses tõmbumine ja tõukumine tekitasid keeriseid ja kerakujuliseid kämpe, mis hõõrdumise toimel hakkasid soojenema. Need olidki tulevane Päike ja tema planeedid
annaabi.ee 
