"keerisvoolu" - 1 õppematerjal

Südame ja vereringe füsioloogia

korral. A.Vahtramäe 2011 6 Hemodünaamika Vere voolamine tekib rõhuerinevuste tõttu vereringe erinevates piirkondades. Veri voolab kõrgema rõhu piirkonnast madalama rõhu piirkonda. Vere voolamisel mängib erilist rolli vere viskoossus, veresoonte arv, läbimõõt ja pikkus. Veri voolab veresoontes laminaarselt ­ seega ei teki turbulentsi e. keerisvoolu. Arterid on kõige paksema seinaga veresooned. Nende sein sisaldab elastseid kiude. Siin toimub vere vool pideva joana, ehkki süda paiskab verd välja portsjonitena. Seda tänu elastsetele kiududele arterite seinas. Süstoli ajal venib sein välja ja diastolis omandab jälle endise kuju ning surub vere voolama ka diastoli ajal. Vere voolamisel eristatakse: 1. Joonkiirust ­ s.o. osakeste liikumiskiirus piki veresoont (mõõdetakse cm/s; m/s). Joonkiirus on suurem veresoone keskel.