Muinasjutt "Kolm soovi"
Martinit polnud vaja kakskordselt paluda tal olid kaks soovi juba valmis.
Seega ta ütles: "Ma soovin, et mu isa leiaks lõppude lõpuks hästitasutava töökoha, et ema enam
põllul rabama ei peaks. Teiseks tahan ma, et Mariil elus veaks ja ta endale armastava abikaasa
leiaks. Ja kolmandaks..."
Kuninganna naeratas.
"Ma tean, mis sulle endale ära kuluks!" lausus ta hellalt ja nipsutas sõrmi, mispeale ümber laste
kollaseid tähesädemeid pilduma hakkas, kuni see muundus tõeliseks keeristomiks, mis kiljuvad
Marii ja Martini taeva poole üles vedas. Paari hetke pärast tähekeeris hajus ja nad seisid oma
taluõuel, hommiku mahe valgus õhetavaid põski paitamas.
"Sulle on vaja perearmastust, kallis Martin..." kajas poisi peas ja siis Martin mõistis, mis siin
elus see kõige tähtsam on: armastada ja olla armastatud!
Seega võttis ta Marii käevangu ja sammus koju vastu uuele saatusele, mida lahke
kuningaemand neile loonud oli.