TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 8 OT IMPULSIMOMENDI JÄÄVUSE SEADUS Töö eesmärk: Töövahendid: Kuuli kiiruse määramine ballistilise Ballistiline keerdpendel, kuulid, ajamõõtja, keerdpendli abil. mõõtejoonlaud. SKEEM Kuuli kiiruse määramine Absoluutne Mõõdetav või arvutatav suurus Tähis Mõõtarv ja -ühik viga Koormise 5 mass M
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 8 TO: Impulsimomendi jäävuse seadus Töö eesmärk: Kuuli kiiruse Töövahendid: Ballistiline määramine ballistilise keerdpendel, kuulid, ajamõõtja, keerdpendli abil. mõõtejoonlaud. Skeem: Kuuli kiiruse määramine Mõõtarv ja Absoluutne Mõõdetav või arvutatav suurus Tähis -ühik viga Koormise 5 mass M Kuuli mass m Koormiste 5 kaugus pöörlemisteljest 1. asendis Kaugus peegli ja
Tallina Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 12B TO: Nihkemoodul Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli Keerdpendel lisaraskusega, nihik, määramine kruvik, ajamõõtja, tehnilised kaalud keerdvõnkumisest Skeem: 3.Katseandmete tabelid Traadi läbimõõt ja pikkus L = ...... ± ........ Katse d, mm d -d, mm (d - d)2, mm nr. d = ..... ± ....... r = ..... ± ........ Võnkeperioodide määramine m = ...... ± ....... D1 = ...... ± ........ D2 = ....... ± ........ Põhiketa
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsika kateeder Üliõpilane: Tõnis Liiber Teostatud: 13.oktoober 2011 Õpperühm: AAVB-11 Kaitstud: Töö nr. 12A OT NIHKEMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, ajamõõtja, keerdvõnkumisest. tehnilised kaalud. Töö teoreetilised alused. Pindpinevus avaldub vedeliku pinna omadusest tõmbuda kokku. Seda põhjustavad molekulaarjõud. Kui vedeliku sees olevale molekulile on teda ümbritsevate molekulide poolt mõjuv keskmine jõud võrdeline nulliga, siis pinnakihi molekulile mõjuv summaarne jõud on nullist erinev. Pinnast ühele ja
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 12 OT: Nihkemoodul Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud Skeem l Töö teoreetilised alused Olgu rakendatud risttahuka pealmisele pinnale sellega paralleelne ja igale pinnaelemendile ühtlaselt mõjuv jõud F. Seda pinnaühikule mõjuvat F jõudu = nimetatakse tangentsiaalpingeks. Jõu F mõjul risttahukas
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 5 OT Nihkemoodul Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud. Skeem Töö käik 1. Määrake traadi raadius r. Selleks mõõtke traadi läbimõõt d kruvikuga kolmest kohast (igast kohast kahes ristsihis). Traadi pikkus L on antud töökohal. Tulemused kandke tabelisse 1. 2. Määrake keerdvõnkumise periood T1 juhendaja poolt antud n täisvõnke aja kaudu, kui traati pingutab ainult põhiketas (soovitav väiksem ketas)
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: 16.10.2008 Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 8 OT: IMPULSIMOMENDI JÄÄVUSE SEADUS Töö eesmärk: Töövahendid: Kuuli kiiruse määramine Ballistiline keerdpendel, kuulid, ballistilise keerdpendli abil. ajamõõtja, mõõtejoonlaud. JOONIS Teoreetilised alused Katse seisneb õhupüssist lastud kuuli impulsi mõõtmises selleks ettenähtud katsestendiga. Kuul lastakse plastiliiniga täidetud pendli kausikese pihta. Kuna põrke kestvus on palju väiksem pendli võnkeperioodist, siis ei jõua pendel põrke ajal tasakaalust välja minna. Kuuli kiirus avaldatakse valemist:
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: 30.10.2008 Õpperühm: Kaitstud: Töö nr. 12B OT: NIHKEMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, keerdvõnkumisest. kruvik, ajamõõtja, tehnilised kaalud. JOONIS Teoreetilised alused Katse seisneb traadi nihkemooduli määrmises keerdvõnkumisest. Töö teostatakse seadmega ,,B". Esmalt tuleb määrata kruvikuga kolmest erinevast kohast (igas kohas kahes ristsihis) traadi diameeter. Teostada mõõtmised ja kanda tulemused tabelisse ning arvutada nihkemooduli väärtus ja selle viga
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Erki Varandi Teostatud: 19.11.14 Õpperühm: AAVB11 Kaitstud: Töö nr. 12 B OT: Nihkemoodul Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud. Skeem Töö teoreetilised alused. Olgu rakendatud risttahuka pealmisele pinnale sellega paralleelne ja igale pinnaelemendile ühtlaselt mõjuv jõud F. Seda pinnaühikule mõjuvat jõudu F (1) S nimetatakse tangensiaalpingeks
Tallinna Tehnikaülikooli füüsika instituut Üliõpilane: Üllar Alev Teostatud: 18.10.06 Õpperühm: EAEI11 Kaitstud: Töö nr. 12b OT Nihkemoodul Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud. Skeem Töö käik. 1. Määrake traadi raadius r. Selleks mõõtke traadi läbimõõt d kruvikuga kolmest kohast (igast kohast kahes ristsihis). Traadi pikkus l on antud töökohal. Tulemused kandke tabelisse. L = .......... ±........... Katse nr. d, mm d d, mm (d d)2, mm2 d =........... ±...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Vladimir Bednõi Teostatud: 13.03.2017 Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 10A TO: NIHKEMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud Skeem Töö käik Määrake traadi raadius r. Selleks mõõtke traadi läbimõõt d kruvikuga vähemalt kolmest erinevast kohast (igast kohast kahes ristsihis). Mõõtke traadi pikkus L . Tulemused kandke tabelisse № 1. Töötamisel seadmega 1. Asetage muhvid pöörlemisteljest juhendaja poolt määratud kaugusele l1. 2
langemise kiirendusest kasutatakse vaba langemise kiirenduse täpseks mõõtmiseks erinevates kohtades Maa pinnal. Mõõtmistulemuste põhjal võib avastada ka rauamaagi, nafta, gaasi jt. maavarade leiukohti. Impulsimomendi Jäävuse Seadus Ballistiliseks pendliks nimetatakse võnkuvat süsteemi, mille võnkeperiood on palju suurem võnkumist põhjustava mõju kestvusest. Antud töös kasutatav ballistiline keerdpendel (joon. 8.1) koosneb vertikaalsele vardale muhvi 4 abil kinnitatud horisontaalsest vardast silindriliste koormistega 5, mille nihutamisega saab muuta pendli inertsimomenti. Horisontaalse varda ühes otsas on plastiliiniga täidetud kausike 11 ja teises otsas vastukaal 6. Pendel on kinnitatud kronsteinile traadi 1 abil. Pendli alumisele otsale on riputatud traadi 9 abil massiivne koormis 10, mille pööramisega vertikaaltelje ümber saab pendli seada vajalikku asendisse. Pendli
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Natalia Novak Teostatud: Õpperühm: YAMB11 Kaitstud: Töö nr: 12B TO: NIHKEMOODUL Töö eesmärk: Töövahendid: Traadi nihkemooduli määramine Keerdpendel lisaraskusega, nihik, kruvik, keerdvõnkumisest. ajamõõtja, tehnilised kaalud. Skeem 1. Töö teoreetilised alused Olgu rakendatud risttahuka pealmisele pinnale sellega paralleelne ja igale pinnaelemendile ühtlaselt F mõjuv jõud F. Seda pinnaühikule mõjuvat jõudu S nimetatakse tangensiaalpingeks. Jõu F mõjul
annaabi.ee 
