OKASPUUD JA NENDE KASUTAMINE
peuce) ning harva esineb ka
musta mändi (P.nigra). Viimane kasvab paremini lubjarikastel muldadel. Mõlemad on
osutunud meil vastupidavateks ja dekoratiivseteks ning väärivad senisest laialdasemat
kasutamist. Eriti sobivad nad aktsenttaimedeks parkidesse ning grupitaimedeks haljasaladele
ning laialdasemaks kasutamiseks parkmetsades, eriti rumeelia mänd.
Kollektsioonides ning 1970.-80. aastatel rajatud haljasaladel ning suurelamuhaljastuses esineb
veel halli mändi (P.banksiana) ja keerdokkalist e. keerdmändi (P.contorta). Kumbki neist ei
ole eriti dekoratiivne ega oma seega erilist tähtsust mujal kui kollektsiooniaedades, kus
taksonite arv on omaette eesmärgiks. Iseenesest on need liigid täiesti vastupidavad meie
oludes.
Haruldusena kasvab meil ka kollane mänd (P.ponderosa), mille omapäraks on, et okkad
paiknevad 3-kaupa kimbus (meil ainus 3-okkaline mänd). Kollane mänd ei ole kuigi
talvekindel ning on vastuvõtlik ka seenhaigustele.