Eesti kirjanduse ajalugu I eksam
motiiv.
Selle keeltekeetmise muistendi sissejuhatuses osutab Faehlmann teistsugusele paatose tüübiga –
satiir: koomiline esteetika, selge poliitiline hinnang. Sisu: inimesi oli vaja tülli ajada, jumal annab
igaühele oma keele. Vanaisa alusta ettevalmistustega hommikul: ta on asetanud keedukatla
murule, kust kõik rahvad pidid oma eripära, nime ja keele vastuvõtmiseks läbi käima. Vesi ei
keenudki veel, kui üks rahvas oli juba kohal – eestlased. Eestlased said Vanaisa keele ja tema
esimeseks rahvaks. Siin tõstetakse eesti rahvas jumala äravalitud rahvaks, saavad jumakakeele
(piiblimotiiv). Kõige enam on tähelepanu pühendatud hilinejatele, kes kogunevad päeva lõpus katla
juurde – sakslased, venelased, lätlased.
Muistendite jutustamisel on raam. Faehlmann toob välja raskused, mida muistendite uurijat
annaabi.ee 
