Karbonüülrühmas on süsinik ja hapnik seotud kaksiksidemega. 1.3 KARBOKSÜÜLHAPETE FÜÜSILISED OMADUSED Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende molekulide võimest moodustada tugevaid vesiniksideme. Madalamad karboksüülhapped on terava lõhnaga värvuseta. Kõrgemad karboksüülhapped on tahked ja vees lahustumatud. Süsinikahela pikndes tihedus kahaneb ning happed on veest kergemad. Korboksüülhapped võrdlemisi kõrge keemistemperatuurida vedelad või tahked ained. Madalamad esindajad lahustuvad vees väga hästi, kuid süsinikahela pikenedes lauhustuvus väheneb kiiresti. 4 2.ASENDAMATA KARBOKSÜÜLHAPPED 2.1 METAANHAPE EHK SIPELGHAPE On terva lõhnaga ja ärritava toimega mürgine vedelik, mida kasutatakse keemiatööstuses. Metaanhape on kõige lihtsam karboksüülhape. Sipelghapet on sipelgates ja mesilastes. Nõgese
kiiremini. Hape dissotsieerub siis, kui on võimalik prootonit üle anda mingile alusele. Füüsikalised omadused Karboksüülhapete füüsikalised omadused on määratud nende molekulide võimega moodustada tugevaid vesiniksidemeid. Karboksüülhapete molekulidevahelised visiniksidemed on sedavõrd tugevad, et isegi aurus võib leida omavahel ühinenud molekule. Sel põhjusel on korboksüülhapped võrdlemisi kõrge keemistemperatuurida vedelad või tahked ained. Rasvad Loomsed rasvad ja taimeõlid on materjalid, mis koosnevad suurest hulgast komponentidest, kusjuures põhilisteks komponentideks on rasvad. Keemilises mõttes tähistab sõna rasv glütserooli triestrit karboksüül- hapetega. Laboratooriumis võib valmistada ükskõik millise karboksüülhappelise koostisega rasvasid. Looduslike rasvade karboksüülhappe jäägid on
annaabi.ee 
