üliraske vesinik (triitium). · Maakoores on teda alla ühe massiprotsendi. Mahuprotsendi järgi on ta aga väga levinud. · Vesinik on nii kerge, et Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida ja teda hajub pidevalt maailmaruumi. · Maailmaruumis (universumis) vesinik kõige levinum element (tähed koos- nevad enamasti ainult vesinikust). 2. Füüsikalised ja keemilised omadused · Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas. · Keemistemistemperatuur -253 oC. · Väga tuleohtlik. Eriti vesiniku ja hapniku segu (2H2+O2) paukgaas. · Molekulaarne vesinik (H2) väheaktiivne, kuumutamisel käitub redutseerijana. Atomaarne vesinik (H) on ka tavatingimustes väga tugev redutseerija. · Vees väga vähe lahustuv. · Laboris saadakse metalli reageerimisel happega. Enamasti: Zn + 2HCl ZnCl2 + H2. Saamiseks kasutatakse enamasti Kipp'i aparaati. Väga puhast vesiniku saadakse vee elektrolüüsil. 3
üliraske vesinik (triitium). · Maakoores on teda alla ühe massiprotsendi. Mahuprotsendi järgi on ta aga väga levinud. · Vesinik on nii kerge, et Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida ja teda hajub pidevalt maailmaruumi. · Maailmaruumis (universumis) vesinik kõige levinum element (tähed koos- nevad enamasti ainult vesinikust). 2. Füüsikalised ja keemilised omadused · Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas. · Keemistemistemperatuur -253 oC. · Väga tuleohtlik. Eriti vesiniku ja hapniku segu (2H2+O2) paukgaas. · Molekulaarne vesinik (H2) väheaktiivne, kuumutamisel käitub redutseerijana. Atomaarne vesinik (H) on ka tavatingimustes väga tugev redutseerija. · Vees väga vähe lahustuv. · Laboris saadakse metalli reageerimisel happega. Enamasti: Zn + 2HCl ZnCl2 + H2. Saamiseks kasutatakse enamasti Kipp'i aparaati. Väga puhast vesiniku saadakse vee elektrolüüsil. 3
Vesinik · Ta on aatomi ehituselt kõige lihtsam element. · Teda paigutatakse nii IA kui ka VIIA rühma. Kõige õigem on ta paigutada mõlemasse rühma. · Vesinik võib esineda mitme isotoobina (isotoop sama tuumalaeng, aga erinev massiarv). · Maailmaruumis (universumis) on vesinik kõige levinum element (tähed koosnevad enamasti ainult vesinikust). Füüsikalised ja keemilised omadused · Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas. · Keemistemistemperatuur -253 oC. · Molekulaarne vesinik (H2) · Atomaarne vesinik (H) · Kasutamine isotoop sama tuumalaeng, aga erinev massiarv). Tuntud ühendid: · Vesi H2O · Hüdriidid NaH (naatriumhüdriid) · Vesinikperoksiid (H2O2) Täidame Töölehed!!!
(deuteerium), 31H – üliraske vesinik (triitium). Maakoores on teda alla ühe massiprotsendi. Mahuprotsendi järgi on ta aga väga levinud. Vesinik on nii kerge, et Maa gravitatsioon ei suuda teda kinni hoida ja teda hajub pidevalt maailmaruumi. Maailmaruumis (universumis) vesinik kõige levinum element (tähed koos- nevad enamasti ainult vesinikust). 2. Füüsikalised ja keemilised omadused Lõhnata, maitseta, värvusetu gaas. Keemistemistemperatuur -253 oC. Väga tuleohtlik. Eriti vesiniku ja hapniku segu (2H 2+O2) – paukgaas. Molekulaarne vesinik (H2) väheaktiivne, kuumutamisel käitub redutseerijana. Atomaarne vesinik (H) on ka tavatingimustes väga tugev redutseerija. Vees väga vähe lahustuv. Laboris saadakse metalli reageerimisel happega. Enamasti: Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2↑. Saamiseks kasutatakse enamasti Kipp’i aparaati. Väga puhast vesiniku saadakse vee elektrolüüsil. 3
annaabi.ee 
