Minu proov läks kollaseks, s.t et sisaldab fosforit. Tahke väetise proovid: 4. Panin tahket väetist katseklaasi, lisasin juurde 10%-st NaOH lahust. Seejärel kuumutasin katseklaasi. Katseklaasist eralduv ammoniaagilõhn viitab ammooniumühendite sisaldusele väetises. Minu proovis polnud lõhna tunda, s.t et ei sisalda ammooniumühendeid. 5. Panin portselankaussi tahket väetist. Kallasin peale HCl-i. Eralduma peaks CO2 ning toimuma kihisemine, siis on tegemist keemisega. Minu proov ei kihisenud. Kokkuvõte: Proov nr. 15 sisaldab nitraatühendeid, fosforit ja sulfaatioone. Keemine puudub.
Ülimagedaks kuni 0,2 g/l; magedaks 0,21,0 g/l; nõrgalt soolakaks 13 g/l; tugevalt soolakaks 310 g/l; soolaseks 10 50 g/l ja ülisoolaseks ehk soolveeks üle 50 g/l. 11. Mis on vee karedus ja millest see sõltub? Vee karedus sõltub põhiliselt neis olevate kaltsiumi- ja magneesiumisoolade sisaldusest. Karedust, mis vastab vees olevate Ca2+ ja Mg2+ ioonide üldhulgale, nimetatakse üldiseks kareduseks. 12. Milliseid kareduse liike eristatakse?Keemisega eemaldatav on mööduv karedus, allesjäävat nimetatakse püsivaks kareduseks. On pehme, kare kesk kare ja väga kare 13. Miks ei saa kasutada karedat vett katlamajades? Katelde, pottide ja keedunõude seintele settiv katlakivi nõuab suuri lisakulutusi, sest kütust läheb rohkem. 14. Kuidas hinnatakse vee baktereoloogilist seisundit? Tehakse vee seisundi seiret pidevalt, võetakse proovid ja analüüsitakse spetsiaalsetes laborites. 15. Mida nimetatakse vee agressiivsuseks