Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Keemine - kui vedelik aurab lahtises anumas, siis tekkinud aur levib ruumis ja tasakaalu ei püstitu. Temperatuuri tõustes vedeliku aururõhk samuti tõuseb, kuni saab võrdseks atmosfäärirõhuga ja aurustumine hakkab toimuma kogu lahuse ulatuses – vedelik hakkab keema. Normaalne keemistemperatuur on temperatuur, mille juures vedeliku aururõhk on 1 atmosfäär. Madalamal rõhul toimub keemine madalamal temperatuuril.
Keemine - Vees on alati teatud hulk lahustunud gaase, kui veetemperatuuri tõsta siis gaaside lahustuvus väheneb ja seetõttu tekivad gaasimullid(Tekivad mineraalaine osakestele või anuma konarustele). Mullidesse koguneb veeaur, kuna mullid on kergemad kui vesi hakkavad nad tõusma pinnale.
Keemine - vedelik läheb keema, kui küllastunud auru rõhk mullides saab võrdseks välisrõhuga. Keemine oleneb- rõhust mis väljaspool vedelikku on. Mida kõrgem on rõhk seda kõrgem on keemis temperatuur.

Keemine – vedelik keeb, kui küllastatud auru rõhk saab võrdseks väliskeskkonna rõhuga, st kui välisrõhk langeb, siis langeb ka keemistemperatuur ja sulamistemperatuur.
Keemine on vedeliku intensiivne aurumine kogu ruumala ulatuses, kusjuures vedeliku sees tekivad aurumullid, mis paisuvad ja tõusevad kiiresti pinnale.
Keemine on võimalik temperatuurivahemikus, kus vedelik ja aur saavad olla tasakaalus, see on kolmikpunkti ja kriitilise oleku vahel.

Keemine tähendab intensiivset aurumise, kusjuures aurumine ei toimu ainult vedeliku pinnalt, vaid ka mullidena vedeliku seest.
Keemine on protsess, kus vedeliku osakesed lähevad üle gaasilisse mitte ainult vedeliku pinnalt, vaid ka vedeliku seest.
Keemine on aine üleminek vedelast faasist gaasilisse, kusjuures vedelik aurustub intensiivselt kogu ruumala ulatuses.

Keemine on ka vajalik protsess töökäigus kuna kompleksis sisalduv Cu(II) taandub Cu(I)-ks ja tekib Cu2O sade.
Keemine on aurumise erijuhtum, mille korral saab vedeliku küllastunud rõhk võrdseks välisrõhuga.
Keemine - aurumise eriliik, mis leiab aset olukorras, kus antud aine auru rõhk on küllastunud

Keemine – vedelik keeb, kui küllastatud auru rõhk saab võrdseks väliskeskkonna rõhuga.
Keemine on füüsikaline nähtus, aine agregaatoleku muutus, mitte keemiline reaktsioon.
Keemine on vüimalik temperatuuri vahemikus, kus vedelik ja aur saavad olla tasakaalus.

Keemine – Keemine on intensiivne aurumisprotsess kogu vedeliku ruumala ulatuses.
Keemine – Aurumise eriliik,kus on anud aine auru rõhk on küllastunud.
Keemine on võimalik teperatuuril , kus aur ja vedelik on tasakaalus.

Keemine on see kui aine läheb üle vedelast olekust gaasilisse.
Keemine - Keemisel toimub aurustamine, kogu vedeliku ulatuses.
Keemine on protsess, kus aurustumine toimub ka vedeliku sees.

Keemine on aurumine kogu vedelikust, mitte ainult pinnalt.
Keemine – vedeliku aurumine kogu ruumala ulatuses.
Keemine on füüsikaline nähtus mitte reaktsioon.

Keemine ehk kihisemine Kasutame 10% soolhapet.
Keemine – aurumine kogu vedelikust.
Keemine on intensiivne aurumine.

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun